AGILITY TAKISTUSED
Agilitys
jagunevad takistused järgmiselt:
1.
hüppetakistused: tõke, müür, rõngas, laud ja kaugushüpe;
2. kontaktesemed: poom, A-takistus ja kiik;
3. läbitavad
takistused: tunnel
ja kott;
4. osavustakistused:
slaalom;
Eesmärgiks
on rada läbida veatult ja samas
võimalikult kiiresti. Koera juhi ülesandeks rajal on juhtida koera
hääle- ja kehakeele abil. Takistuste
ebaõiges järjekorras läbimise, määratud aja
ületamise ja koera poolt takistuse mahaajamise
eest antakse võistlusel veapunkte (viga = 5 veapunkti ja iga
ületatud sekundi eest 1 veapunkt). Kolmel korral
takistusele minemise keeldumise või ebaõiges järjestuses
takistuste läbimise eest järgneb võistluselt diskvalifitseerimine.
HÜPPETAKISTUSED
|
|
|
|
|
|
|
Tõke |
Rõngas |
Laud |
Kaugushüpe |
Müür |
TÕKE on agility põhitakistus. Tõkke hüppelati laius on maksimaalselt 120 cm ja maksimaalne kõrgus 65 cm suurtel tõugudel. Käsusõna: „Hopp!“
Igakord kui alustatakse koerale uue
takistuse õpetamist, antakse koerale aega tutvuda takistusega, et ta ei
pelgaks seda. Õpetamise ajal hoitakse koera kindlasti rihma
otsas, et koera juht saaks koera paremini kontrollida.
Tõkke hüppelatt asetatakse kõige madalamale
kõrgusele. Tõkkele minnes antakse koerale käsklus “hopp”
ning hüpatakse tõkkest üle koos
koeraga. Alguses tkkele lähenetakse alati otse, mitte nurga alt. Kui koer
on saavutanud juba piisava osavuse, võib jätta koera kas istuma
või seisma tõkke taha, minnakse ise teisele poole
tõkket ning antakse koerale käsklus “hopp”. Kasulik on hoida koer
rihma otsas, et ta ei saaks takistusest kõrvale
hiilida. Järgmise etapina minnakse koos koeraga
samale poole tõkket ning antakse koerale käsklus “hopp”, rihm
lastakse lõdvaks, selleks et koer pääseks vabalt üle
takistuse hüppama. Pärast takistuse ületamist hoitakse koeraga
aktiivset silmsidet ja kiidetakse hea soorituse eest. Koera ei lasta koheselt tagasi hüpata teiselt poolt
tõkket.
Aegamööda
tõstetakse tõkke hüppelatti kõrgemale, hea on kui
jäetakse üks hüppelatt alumisele astmele ja
teine asetatakse kõrgemale astmele, siis ei pääse koer lati
alt läbi. Kui koer on saavutanud piisava osavuse, võidakse lati
alumine osa eemaldada ja lastakse koera ilma rihmata
takistust sooritama, samuti võidakse tõkkele läheneda
erinevatest suundadest.
Alustuseks on hea kui harjutatakse kahe järjest
asetseva tõkke takistusega. Harjutamise aeg
peaks olema lühike ja koerale huvipakkuv, et koer
ei tüdineks harjutusest. Harjutamine lõpetatakse
siis kui koer veel tahaks takistusi hüpata.
Agility
võistlusel antakse tõkke hüppelati maha ajamise või
hüppele minemisest keeldumise korral 5 veapunkti. Kui
koer hüppab takistusele valest suunast järgneb diskvalifitseerimine.
MÜÜR erineb aiast kinnise
hüppelati osa poolest. Hüppelati peal on
lahtised osad, mis käppadega vastu minnes maha kukuvad. Müüri
kõrgus on 75 cm suurematele tõugudele ja
40 cm väiksematele tõugudele. Müüri laius on
vähemalt 120 cm ja paksus 20 cm. Sageli võib müüri alaosas
olla ka koera kõrgune avaus. Müüri
õpetatakse samamoodi nagu eelnevalt kirjeldatud aia takistus. Pea
meeles, et takistusele minnes antakse koerale käsklus “Müür”
ning tegevusjuhendiks “hopp” või “hüppa”. Kui alustatakse
müüri õpetamist koerale on hea, kui müüris puudub
avaus, et koer ei saaks kergema vastupanu teed
kasutades müürist läbi minna. Alustatakse
alati madalamast, s.o. 40 cm kõrgusest müürist. Kui koeral on müürist üle hüppamine selge,
pannakse müürile lahtised osad. Jälgida tuleks, et koer õpiks üle müüri hüppama
nii, et ta ei ajaks maha müüri lahtisi osi. Selleks peaks koer saama
võtta piisavalt hoogu üle müüri hüppamiseks.
Võistlusel saab lahtiste osade maha ajamise
eest 5 veapunkti, müüri puudutamise eest veapunkte ei anta.
KAUGUSHÜPE takistus koosneb 4–5
madalast osast, mis on asetatakse suuruse järjekorras nii, et esimene osa on kõige väiksem ja viimane on
kõige suurem. Esimese osa kõrguseks on
15 cm ja viimase osa kõrguseks 30 cm. Takistuse mõlemates otstes
on kepid, mille vahelt koer hüppe sooritab. Pikkushüpe erinevuseks
on, et koer peab hüppama pika ja madala
hüppe. Takistuse harjutamist alustatakse nii, et
osad asetatakse üksteisele hästi lähedale. Koera hoitakse rihma
otsas ja enne takistusele lähenemist antakse
käsklus “pikkus – hüppa” ja hüpatakse koos koeraga. Tasapisi
asetatakse takistusi üksteisest kaugemale nii, et
need on lõpuks maksimaalsel kaugusel. Käskluse
andmisel püütakse häälega väljendada, milline
hüpe välja näeb “pikkuuuuus – hüppaaaa”. Takistuse ääres olevad kepid on mõeldud koera
juhtimiseks. Koer peaks hüppama keppide vahelt. Koerale antakse
võimalus võtta piisavalt hoogu, et
pikkushüpe õieti sooritada. Juhul, kui koer
jalutab üle pikkushüppe või ei sooritada seda korrektselt,
järgneb võistlusel 5 veapunkti. Kui koer
sooritab pikkushüppe valest suunast järgneb diskvalifitseerimine.
RÕNGAS on tavaliselt
autokumm, mis on üles riputatud ja millest tuleb
koeral läbi hüpata. Rõngast läbi hüppamise
õpetamiseks peaks olema abiline. Abilise ülesandeks on hoida koera
rihmast kinni, koera juht läheb teisele poole
rõngast ja kutsub koera enda juurde. Alustuseks
kasutatakse meelitamise vahendina maiustust. Käsi maiustusega
viiakse rõngast läbi koera poolele, antakse käsklus
“Rõngas – hopp”, tuuakse käsi läbi rõnga tagasi, koer
hüppab rõngast läbi ning hea soorituse eest, antakse koerale
maius ja kiidetakse. Harjutust
korratakse seni kuni koer tajub mida tuleb teha. Seejärel antakse
koerale võimalus iseseisvalt harjutus sooritada
LAUD on neljal jalal seisev ese,
millel on peal tasapind. Koer ülesanna on hüpata laua peale, püsida seal viis sekundit vastavalt koera juhi
(võistlusel kohtuniku) poolt määratud asendis, kas seistes,
lamades või istudes. Võistlusel
määrab kohtunik kaks suunda, kust koer võib takistusele
hüpata. Juhul, kui koer hüppab takistusele valest suunast,
loetakse see takistuse läbimisest keeldumiseks, millele järgneb 5
veapunkti.
Kui
koer on õppinud hüppama täiskõrgusel aiatakistust, siis
hüppamine laua peale ei tohiks valmistada raskust …, kuid vahel
võib see siiski olla teisiti, sest koer ei näe,
kuhu ta on hüppamas, mistõttu tuleks teda alguses
julgustada. Laua õpetamist alustatakse madalamal
asetsevast lauast. Koerale antakse hüppe sooritamiseks käsk
“laud – hopp” ja lüüakse käega lauale.
Kui koer ei soostu hüppama, astutakse lauale ja
meelitatakse koer lauale hüppama. Kui ka see ei
aita, siis tõstetakse koer lauale, andes talle rahulikult aega harjuda
lauaga. Koera ei lubata ilma loata laua pealt alla
hüppata. Kui koer on harjunud lauale
hüppama, siis antakse talle käsklus, kas lama või istu
või seisa. Alustuseks antakse “Lama” käsk.
Koera püütakse mitte käega puudutada, sest
võistlusel järgneb koera puudutamise eest 5 veapunkti. Koerale ei tohi keerata koerale selga, kui ta lamab laual, vaid
püütakse säilitada silmastsilma kontakt. Laua-takistuse
raskuspunkt peitub selles, et pärast kiireid
takistusi tuleb koeral ühtäkki peatuda ja olla teatud aeg ühes
asendis. Seetõttu võib koer kergesti
tõlgendada iga koera juhi liigutust kui harjutuse lõppu ning
siirduda järgmisele takistusele. Pidevalt muudetakse laua peal
lamamise aega, et koer ei harjuks sekundeid “lugema”.
KONTAKTESEMED
|
|
|
|
|
Poom |
A-takistus |
Kiik |
Kontaktesemete
iseloomulikuks tunnuseks on kontaktala, mis on asetseb mõlemal pool
takistust ning on 90 cm suurune ala, mille koer peab takistusele minnes ja seda läbides kindasti puudutama.
Kontaktesemeid
peetakse üheks raskemaks osaks agility harrastamisel, kuna koer peab
tajuma, et kontaktalast ei tohi üle hüpata,
vaid seda peba kindlasti puudutama. Seetõttu tuleb õpetamisel
olla järjekindel ja tähelepanelik.
POOM võib tekitada
koeras kartust, kuna maast vaadates tundub poom kõrguvat taevani. Poomi
õpetamisel tuleks kindlasti koera julgustada, koera hoitakse kinni
kaelarihmast ja juhitakse kindlakäeliselt
poomile, antakse käsklus “Poom - roni”. Poomi läbimisel tuleks
jälgida, et koer sealt omatahtmist alla ei
hüppaks, vaid jookseks rahulikult ja läbiks kontaktala.
Kui
harjutust on piisavalt korratud ja ollakse kindel, et
koer suudab iseseisvalt harjutust sooritada, lastakse ta iseseisvalt poomile ja
jälgitakse, et koer kontaktala puudutab nii takistusele minnes kui sealt
alla tulles. Koera ei tohiks kiita harjutuse mittekorrektse läbimise eest,
vaid viiakse koer uuesti algpunkti ning lastakse harjutus uuesti sooritada, hea
soorituse eest kiidetakse ja antakse maiust.
A-TAKISTUS võib
näida samuti palju raskemana, kus see üldiselt on. Enamik
koeri naudib A-takistuse läbimist ning treeningul kibeleb sellele ronida.
A-takistuse õpetamine ei nõua väga suurt
pingutust juhul, kui tegemist on enesekindla koeraga. Arglikuma koera
puhul on tähtis, et koera püütakse
meelitada mänguasja või maiusega takistusele ronima ning kiidetakse
ja julgustatakse teda iga püüdluse eest. Hea on kui takistust
harjutatakse koos abilisega, kelle ülesandeks on
koera kinni hoida seni kuni koera juht teiselt poolt takistusele ronib, et siis
koera takistusest üles tulema meelitada. Meelitamisesemena kasutatakse
koera lemmikmänguasja, visatakse see üle takistuse ja
saadetakse koer seda tagasi tooma. Jälgida tuleks, et
koer ei püüaks ümber takistuse minna, vaid roniks ikka
takistusest üles ja alla läbides kontaktala.
Takistusele minnes antakse käsklus “A – roni”.
Käskluse andmise juures jälgitakse, et
hääles oleks ergutav toon
KIIK on saanud nii mõnelegi koerale
komistuskiviks, kuna selle läbimisel on tasakaalupunkt, kus kiik allapoole
liigub ning selleks on vaja koerale õpetada liikumise aeglustamist, et kiik tugeva põrgatusega alla ei kukuks.
Jälgitakse, et koer ilma loata iseseisvalt
ühelegi takistusele ei jookseks. Kiige tugev põrgatus võib
tekitada koeras vastakais tundeid, mistõttu enamik neist kohe kiigelt
alla hüppab ja enam kunagi ei soovi kiige poole
isegi mitte pilku heita, käies sellest kaarega mööda. Niisiis
valvsus ja ettevaatlikus ennekõike.
Kiige
õpetamisel hoitakse koera tugevasti ja
kindlakäeliselt kaelarihmast kinni, antakse käsklus “Kiik” ja
juhitakse koer kiigele. Kiige tasakaalupunktini
jõudmisel (kiige keskele) peatatakse koer käsklusega “Oota”
või “Seisa” või pannakse käsi koera rindkerele ette,
edasiliikumise takistamiseks. Kui koer on seisab, hoitakse teise
käega kiigelauast kinni ja surutakse see alla,
seejärel lubatakse koeral uuesti liikumist alustada ja jälgitakse, et
koer läbiks kontaktala. Kiige õpetamisel
võib juures olla abiline, kes kiigelaua alla surub. Ei tohi
sattuda segadusse ega paanikasse, koer saab kohe aru,
et miski valesti on.
Harjutamist
jätkatakse seni koer ilma käskluseta tasakaalupunkti seisma
jääb ning ise kiigelaual laseb alla langeda (igaks juhuks hoitakse
veel käega kinni, et ei järgneks tugevat
põrgatust). Enne kui annatakse koeral iseseisvalt harjutust sooritada,
peab olema kindel, et koer teab kuidas harjutust
sooritatakse.
KONTAKTALA läbimise
õpetamiseks on erinevaid võimalusi. Üheks levinumaks on koera liikumiskiiruse aeglustamine enne
takistusele minemist. Siis astub kindel koer kindlasti
kontaktalale. Liikumist aeglustatakse, kas käsklusega või koos enda liikumiskiiruse vähendamisega. Juhul, kui koer jookseb takistusele suure kiirusega, siis
tõenäoliselt hüppab ta kontaktalast üle. Teiseks võimalusena kasutatakse maiust. Maius peab olema kindlasti käes, mis jääb koerast
kaugemale. Käsi koos maiusega asetatakse
takistusele võimalikult lähedale, koer jälgib käe
liikumist, läbides takistuse käe liikumise suunas.
Võistlusel
antakse kontaktala mitteläbimise eest 5 miinuspunkti ja
takistuse vale sooritamise korral järgneb diskvalifitseerimine.
LÄBITAVAD TAKISTUSED
|
|
|
|
Tunnel |
Kott |
TUNNEL on 3,60 meetri pikkune, läbimõõduga 60 cm.
Tunnel võib maapinnal asetseda sirgelt või kujundina (nt.
hobuseraua kujuliselt). Tunnelit võib teha pikemaks ja
lühemaks. Koera ülesandeks on tunnelist läbi
minna. Suuremad tõud peavad end jalgadest veidike allapoole
laskma, et tunnelist läbi mahtuda.Tunneli
õpetamine on lihtne. Esmalt tehakse tunnel nii lühikeseks, et koeral ei tarvitse muud teha kui tunnelist läbi
astuda. Tõenäoliselt läheb koer tunnelist
läbi ilma erilise meelitamiseta, kuid vajadusel kasutatalse abilist, kes
koera kinni hoiab kuni koera juht teiselt poolt tunnelit koera enda juurde
kutsub. Jälgima peaks, et koer näeks
läbi tunneli koerajuhi nägu. Antakse käsklus “Tunnel”, abiline
laseb koera
Juhul,
kui koer keeldub tunnelit läbimast, võidakse tunnelisse vista palli
ja lastakse see koeral ära tuua, jälgida
tuleks, et koer tunnelis palliga mängima ei hakkaks.
Kui
koer on saavutanud piisava osavuse tunneli läbimisel, võidakse
tunnel asetada näiteks hobuseraua kujuliselt, et
koer harjuks erinevate tunneli vormide läbimisel. Samuti võidakse
üleminna kehakeelele, et juhtida koer
õigest tunneli otsast sisenema.
KOTTI iseloomustab 90 cm
pikkune kõvast materjalist sisenemise osa ja 3
meetri pikkune riidest osa. Koti kõrgus on 60 cm. Enne
kui alustatakse koerale koti läbimise õpetamist, peab koer oskama
iseseisvalt sooritada tunnelit. Koera ei lubata siseneda iseseisvalt
kotti, sest koer võib koti läbimisel kergesti takerduda, milles tagajärjeks võib olla koti kartus.
Igakordsel harjutamisel tuleks veenduda, et koti
tagumine ots on maapinnal sirgelt, mitte keerdus. Koti läbimist
õpetatakse samuti nagu tunneli läbimist, erisuseseks on, et koti tagumine ots keeratakse rulli ja hoitakse
OSAVUSTAKISTUSED
|
|
|
Slaalom |
SLAALOM paiknevad maapinnal
vertikaalselt 50 cm vahega. Keppe võib maasse
olla pandud kas 8, 10 või 12, alati paarisarv. Keppidest
läbi jooksmise õpetamine on kõige aega nõudvam ja koerale kõige pingutavam harjutus, sest koer peab
end korraga keerama kolmes suunas.
Õpetamise võib jagada kolme etappi. Esimeses etapis on kepid maapinnaga kaldu umbes 45 ° nurga all ning
koera õpetatakse keppide vahelt sirgelt läbi jooksma. Hea
kui õpetamise ajal kasutatakse 14 keppi, selleks, et
koer harjuks pikema vahemaa läbimist. Esimene kepp peab
jääma alati koera vasakule küljele. Antakse käsklus
“Kepid” ja ergutatakse häälega koera nende
läbimisel, hea soorituse eest kiidetakse ja antakse maiust. Koera hoitakse
rihmast ja jälgitakse, et rihm ei takerduks
keppidesse. Kui koer jookseb keppide vahelt välja enne lõppu,
alustatakse harjutust otsast peale.
Teises etapis on kepid maapinnaga umbes 70-80 ° nurga
all. Harjutatakse samuti nagu esimeses etapis.
Kolmandas etapis on kepid maapinnaga sirgelt moodustades
täisnurga. Koerale antakse käsklus “Kepid” ja alustatakse liikumist, püütakse käega
koera suunata keppide vahelt läbi minema vasakule ja paremale
pöörates.